Uue aasta kokteil Kiek in de Kökis

jaanuar 4, 2013 · by · in Uudised

Tallinna Direktorite Klubi käis Kiek in de Kökis ja Bastionikäike vaatamas ning seal tähistati ka uue aasta kokteiliga 2013 aasta algust.

BASTIONIKÄIKUDE AJALUGU
Tallinna muldkindlustuste arvukad salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17. –18. sajandil.

Varasemad käigud rajati tõenäoliselt alates 1630. aastaist seoses Tõnismäe vastu püstitatud muldkindlustuste, esmajärjekorras vana Wismari raveliini ehitamisega. Intensiivsemalt toimus käikude ehitamine alates 1672. aastast, kui rajati Rootsi bastion ja Ingeri poolbastion. 1686. a. kinnitatud kindlustamiskava põhjal valmisid 1710. aastaks Rootsi ja Ingeri bastionid, Wismari raveliin ja raveliini ees De la Gardie reduut.

Ingeri ja Rootsi bastionid on tüüpilised viisnurksed muldkindlustused, mille muldkeha hoiavad välisküljel üleval kivist eskarbimüürid. Bastionide rajamisel oli nende ülesandeks linna ründamise korral mitmes suunas, eelkõige piki kindlustusi, tiibtuld anda. Suurtükid seisid bastioni ülaserval reas, bastionide vahel asus kolmnurkne Wismari raveliin, kindlustuste ees vallikraav, üle selle viisid pikad puusillad.

Bastionide muldkehasse rajati varjatud käigud, et muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Käikudel oli ka luureülesanne – neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.

Käigutunnelid on paekivist, reeglina 1,5 m laiad ning 2,5 – 3 m kõrged, kaetud silindervõlvidega, seinte paksus ulatub nelja meetrini. Piki eskarbimüüri kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – kasematid. Käikude lagedes on ventilatsiooniavad, erinevaid tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni. Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 m.

Käigud ühendavad mõlemat bastioni ning nüüdseks kadunud Wismari raveliini, korrates maapõues viimase kunagisi piirjooni. Tõsisemas sõjategevuses ei osalenud bastionid kunagi ning seega ei leidnud ka käigud aktiivset kasutamist.

edasi saad lugeda siit: http://linnamuuseum.ee/kok/bastionide-kaigud/