Tallinna tippjuhtide klubi sünnipäev

Tallinna tippjuhtide klubi sünnipäev

Tallinna Direktorite Klubi loodi novembris, kui nelikümmend kuus suurettevõtete juhti otsustasid liituda. Hiljaaegu pidulikult sünnipäeva tähistanud klubi liikmed on nüüdseks üle elanud ettevõtete erastamise ning jätkavad endiselt juhtivatel ametikohtadel.

Direktoreid koos auliikmetega on klubis 63 ning eriti üle seitsmekümne liikme sellesse klubisse ei tahetagi. Klubisse kuulub kuus naist. Kuid mitte igal majandusjuhil pole automaatset õigust sinna kuuluda.

Tallinna Direktorite Klubi liikmeks astumiseks peab olema kogemustega tippjuht, kelle klubiliikmete vennaskond on omaks võtnud ja keda tunnustanud. Kaks soovitajat peab liikmekandidaadil samuti olema. Klubi tegevust koordineerib juhatus ja president ning liitumismaks aastaks on soliidne summa. Direktor võib töötada ka madalamal ametikohal, kuid endiselt klubi liige olla.

Omaaegse direktorite klubi loomise idee hakkas idanema 1990. aastal kuue -seitsme suurettevõtte juhil. Need mehed olid Kooperaatorist, Florast, Tarmelist, Arsist, Maratist ja Livikost ning nad tegid plaani ka pooleaastase töö tulemusel teoks. Kui see klubi oleks kunstlik moodustis, mille tegevusel kindel eesmärk puudub, oleks ta ilmselt juba välja surnud. Klubi viieaastane ajalugu näitab, et sellist organisatsiooni on vaja.

Direktor esindab klubis iseennast
Direktorite klubisse kuuluvad küllalt erinevate tööstusharude esindajad. Klubis esindavad nad rohkem siiski iseennast kui firmat.

Lisaks pidevale lobbytööle ning majanduspoliitika ajamisele veedavad direktorid koos ka vaba aega. Neljapäeviti käiakse jõusaalis, korvpalli mängimas ning saunas. Koos on Pirgu mõisas läbitud täienduskursus “Kuidas saavutada rohkem ja olla edukas”. Samuti on heaks traditsiooniks kujunenud koos perekondadega peetavad peod.

Regulaarselt kontrollivad pingelise töö tegijad diagnostikakeskuses oma tervist. Kuna direktor ollakse paratamatult ööpäev läbi, siis ei saa selliseski organisatsioonis meelelahutus peamiseks kujuneda – põhieesmärgiks jääb ikkagi infovahetus.

Tallinna Direktorite Klubi üldkogu toimub alati erinevas ettevõttes, kus firma juht tutvustab klubikaaslastele olukorda ettevõttes ning analüüsib firma tegevust. Viimased üldkogud toimusid Coca-Cola Jookides, Harju Elektris, Normas.

Kuna direktori ametkoht pole eluaegne, siis toimib klubi ka omalaadse direktorite ametiühinguna, mis võimaldab ettevõtete omanikega sõlmida töölepinguid, mis direktori ametit väärivad. Paaril korral on tänu klubi tegevusele suudetud ära hoida põhjendamatuid vallandamisi.

Direktorite Klubi on kutseühing

Informatsiooni vahetatakse ka töötajate kohta, keda oma firmas võib-olla vastavalt võimetele rakendada ei õnnestu, kuid konkureerivas ettevõttes võib see võimalik olla.

Direktorite klubi on apoliitiline. Kui klubi liikmetel parteipilet ka olemas on, siis klubis seda tarvis ei lähe. Klubiliikmed on erinevate poliitiliste veendumustega ning eri parteide liikmed. Ametialastesse probleemidesse poliitika segamine ajaks klubiliikmed omavahel lootusetult tülli. Kuna selle klubi liikmeid on kõikvõimalikes organisatsioonides ja erialaliitudes niigi, pole omaette parteina poliitikasse minekut seni vajalikuks peetud.

Tallinna Direktorite Klubi loodi ettevõtjate jaoks väga raskel ajal. Raskete majanduslike tingimuste ajal aitas klubis majandusinfo vahetamine ning üksteise abistamine ettevõtetel areneda ning erastamisel toime tulla. Oluliseks on peetud just info saamist esmastest allikatest.

Klubi asepresidendi Vello-Maido Koore sõnul oli toonase klubi eesmärk kaitsta Eesti tööstust lammutamise eest ning püsida kursis majanduse arenguga. “Oleme arutanud ja arutame teemasid, mis on riigi majanduses või ettevõtluses kõige põletavamad ning osaleme majanduspoliitikas,” sõnab AS-i Flora Kommerts turundusdirektor Koore. “Kõike pole vaja ise leiutada, karide vältimiseks piisab kogemustest, mis on juba ennast õigustanud.”

Direktorite klubi on kohtunud peaministrite, ministeeriumide ja pangandusjuhtidega ning Erastamisagentuuri töötajatega. Kohtumised on olnud konstruktiivsed ja klubiliikmetele kindlasti vajalikud.

Tööalastest kohtumistest selle klubiga pole ükski vabariigi tippjuhtidest seni ära öelnud. Klubi on osalenud ka rahvusvaheliste kontaktide loomises. Sellised olid näiteks kohtumised Rootsi eksportnõukogu, Saksa ja Taani ärimeestega.

“Me pole tahtnud seni oma tegevust eriti kajastada, direktorid on nagunii pidevalt tähelepanu keskpunktis,” leiab AS-i Flora Kommerts turundusdirektor Vello-Maido Koore. “Võib-olla klubi kümnendal sünnipäeval on selleks jälle põhjust.”

PIRET TALI